Koda pillugu AI-ekspertgruppip innersuussutai: Politikkikkut iliuuseqarnissaq piffissanngorpoq
Kulturministerip nammineq AI pillugu sakkussanik ataatsimiititaliaata innersuussutinik nalunaaruteqaqqammivoq immikkut qanoq piginneqqaartussanerup silassorissuusiat atuleruttorfianni illersorneqarsinnaanersoq pillugu. Kodami inatsisilerinernut politikkikkullu pisortaanerusup innersuussutit nukittuumik tunngaviliisuusut oqaatigaa, kisianni erseqqissaatigaa politikkikkut piaartumik iliuuseqartoqartariaqartoq, nipilersortartut pisinnaatitaaffiinik illersuinissaq qulakkeerneqassappat.
Silassorissuusiaq (AI) teknologiitut ineriartortornera sukkaqaaq, taamaalillunilu piginneqartuussaatitaanerup iluani unammilligassaqarluartitsilluni. Kulturministerip immikkut ilisimasalittut equmattaliaa massakkut misissoreersimalerpaa, piginneqartuussaatitaanermut inatsisitigut sinaakkutaasut pitsaassusaat tulluarnersut, aammalu qanoq aaqqiivigineqarsinnaasunik siunnersuuteqarlutik.
Nalunaarummi ersarittumik tikkuussisvoq qanoq ililluni eqqumiitsuliortut pitsaanerusumik illersorneqarsinnaanersut taakkulu tunngavigalugit siunnersuutigineqarpoq piginneqqaartussaatitaaneq inatsisitigut sutigut nukittorsaartariaqarnersoq aammalu ataatsimoorussamik aqutsineq (kollektiv forvaltning) pitsaanerusumik sinaakkusersorneqarsinnaanersoq.
Anguniagaq tassaavoq qulakkiissallugu isumaqatigiissuteqartoqarsinnaanersoq, piginneqqaartussaatitaasut akiliuteqartarnissaat soorlu AI ilinniartinneqarnerata nalaani saqqummersitaat atorneqarsimatillugutaavalu silassorissuusiat atorlugit tuniniaaqqinnermi saqqummersitsisimasut assigusunik atuisoqarsimatillugu. Assigisaanilu, inuit namminneq pilersitaasa pingaaruteqartuunera nukittorsarneqassaaq.
Innersuussutit nukittuumik tunngaviliipput. Politikkerinut tamanut kaammattuivugut innersuussutaasimasut atorlugit maanna iliuuseqaqqullugit – kingusinaartoqartinnagu.
- Nicky Trebbien, Koda-mi inatsisilerituu politikkikkullu pisortaq
Silassorissuusiap ineriartortornera maannakkut ersarissunik sinaakkuteqartinneqarnissaa pisariaqarluinnalerpoq
Kodami inatsisilerinernut politikkikkullu pisortaanerusup Nicky Trebbienip, oqaatigaa innersuussutit pitsaasumik tunngaviliisut aammalu iliuuseqarnissamut sakkortuumik qisuariarnissamut pisussaaffiliisut kisiannili erseqqissarpaa innersuussutit sukkasuumik politikkikkut iliuuseqaqqusissutitut paasineqartariaqartut, eqqumiitsuliortut silassorissuusiap atorsuaarneqaleqqaffiata nalaani illersorneqassappata.
“Ministeri qutsavigaara suliaq taanna pingaarutilik aallaartissimammagu silassorissuusiaq kingunerluutigisinnaasai aammalu piginneqartussaatitaanerup Danmarkip EU-mi siulittaasuuffeqarnerata nalaani. Ekspertgruppip innersuussutaasa ersarissumik takutippaat sumi qisuariartariaqarnersugut aammalu siunnersuutit piviusunngortinneqariaannarnarnik sunniuteqarluarsinnaasunillu imaqarnermikkut aallaartinneqapallattariaqartunik. Politikkikkut sukkasuumik suliarineqarnissaa pisariaqartinneqartipparput eqqumiitsuliortut pisinnaatitaaffiinik illersuineq, massakkut silassorissuussiap (AI) perlaarisaqattaarlugit ingerlaleruttorfiani. Taamaattumik politikkerinut kaammattuivugut innersuussutit tigullugit massakkut iliuuseqqullugit – kingusinaannginnerani,” Nicky Trebbien oqarpoq.
Piginneqqaartussatitaanermut inatsit (ophavsret) aamma silassorissuusiat (AI) suleqatigiittariaqarput – imminnut assortuugatik.
Ekspertgruppi kulturministerimit juni 2024-mi pilersinneqarpoq, siunertaalluni piginneqaartussaatitaanermut inatsisitmassakkut piviusunngorsimasumut naleqqunnerunersut silassorissuusiap atorneqaleruttorfiani aamma sinaakkutaalluarsinnaanersut. Immikkut missungarineqarsimapput Piginneqqaartussaatitaanermut inatsit pillugu atuuttuuusut silassoorissuusiallu (AI) siammasissumik inuiaqatigiit iluanni sinaakkusersorneqarnerunissaanik misissugarineqarsimanani. Aamma eqimattap pingaarnertut suliassaanut ilaapput siunissami nutaaliorsinnaassutsip inerisaasinnaanerullusilassorissuusiallu (AI) naallerarneqannginnissaanik qanoq iliornikkut isumannaarneqarsinnaanersoq.
Sinaakkutitut tunngavigineqartoq, Nicky Trebbienip isumaqatiginngilaa.
“Nutaaliorsinnaassuseqarneq piginneqqaartussatitaanerullu illersorneqarnissai akerleriittutut isigineqassanngillat Kodamilu silassorissuusiamut (AI) akerliuniartuunngilagut. Akerlianilli takorloorparput periarfissanik amerliartortunik nipilersornermi aammalu erinarsuusiortarnermi silassorissuusiap ikiutaalluni inerisaatitut atorneqarsinnaanissaa. Silassorissuusiaq (AI) eqqumiitsuliortunut isertitaqarfiusussaavoq nutaaaq. Ullumikkulli ajornartorsiutigaarput silassorissuusiap sungiusarneqarnerani annerpaartaa massakkut piginnaartussaatitaasut sanaavit atorlugit taakkuli akilernagit” oqarpoq Nicky Trebbien, ingerlaqqillunilu:
“AI massakkut eqqumiitsuliortut aningaasarsiorsinnaassusaat ajornerulersippaa taamaalillunilu aamma inuiaqatigiinni kulturitsinni aammalu teknologiip akisussaassuseqartumik ineriartortitsinissamut aarlerinartorsiortitsivoq. Tech-imik ingerlatsivissuit pissusilersornerat annertuumik nalorninartoqartitsivoq, tassami atuisut aammalu silassorissuusianik inerititsisut (AI) piginneqqaartussatitaasut akuersiteqqaartinnagit atuinermikkut atuisuusut inatsisitigut unioqqutitsinissamik aarlerinartorsiulersinnaammata. Taamaattumik Kodami ingerlaqqilluta sulissutigaarput malittarisassanik ersarissunik pilersitsiniarneq, taamaalilluta eqqumiitsuliortunik tamattalu kingutassiatsinnut illersuutaalluarsinnaasunik” Trebbien oqaatsini inernilerpaa.
Massakkut qisuariarnissaq tulleq politikerinut inissinneqarpoq.
Koda-mit: Innersuussutit pingaarnerit arfinillit
1) AI-træningsdata-mi ersarinnersumik sunik atuinerluni immikkut qulakkeerinninnissaq:
AI-mi ilinniartitsinermut atorneqartartut pillugit ersarissumik paasissutissiinissaq taavalu suut atorneqqarnersimanerannik ilimagisatut malittarisassaqartitsinisssaq, silassorissuusiaq atorlugu pilersinneqarsimasuni piginneqartussaatitaasut pilersitaat atorlugit, silassorissuusiortut ersarissumik nalunaaruteqartoqarsimatinnagu sinaakkutitut atorneqarsinnaasumik.89
2) Allatanut datanullu katerullugu ujarlertoqartarnera pillugu pituttuutinik pitsanngorsaaneq imaluunniit malittarisassanik nutaanik pilersitsineq:
Piginneqqaartussaatitaasut ersarissumikujarliutini peqataatinneqannginnissamik kissaateqartut periarfissaat sakkortusarneqassasoq imaluunniit “opt-in”/ilanngunneqarsinnaanissamik piumasaqaataasoq ilanngunneqassasoq. Tamannali Koda naapertorlugu pingaaruteqarluinnarpoq, tassami AI-mik suliffeqarfissuit akisussaaffigisariaqarmassuk piginneqartussaatitaasunut atuilinnginnerminni akuersissuteqaqqaarnissap isumannaaqqaarnissaa.
3) Katerulluni piginneqqaartuusut isumaqatigiinninniaqatigiissinnaanerup pitsanngorsarneqarnissaa:
AI-modellit ingerlatsinermi atorneqartussanut katerullutik piginnaartuusut isumaqatigiinninniarsinnaanissaannut sinaakkutinik pitsanngorsaanissaq piginneqartuusut pitsaasumik atuisoqartillugu akilerneqarsinnaanissaat isumannaarumallugu.
6) Teknikkikkut kinguneqartitsisinnaanermik piumasaqaateqarneq:
AI-neqeooruteqartuusut pisussaaffeqartinneqassasut isumannaarsuutinik / “guardrails”—imaluunniit illersuusiussasut unioqqutitsilluni upload-erneqartunut imaluunniit kopeerneqartartunut pinaveersaartitsinissaq piniarlugu.
8) Inuit pilersitaannik nukittorsaaneq misissorneqarnissaa:
Misissoqquneqarpoq, soorlu “domaine public payant”-imik aaqqissuussinissaq, tassanilu radio/tv aammalu streamingi atorlugu saqqummiisartunut akiliuteqartinneqarsinnaallutik AI atorlugu saqqummersitsisoqartillugu. Taamatut ingerlanneqarluni assigiinngissutsit nunani assigiinngitsuni soorlu AI-musikki akeqanngitsumik amerlasoorujussuaq eqqarsaatigalugu anguniagaqarpoq, aammattaaq artistit pitsaanerusumik akilerneqarnissaat periarfissiutigalugu, taamaattut træningsdata-nik atorneqartarmata.
10) AI atorlugu neqeroorutaasut tamanut tusarnaarneqarsinnaanngorlugit akuersissuteqaqqaarsimanerup isumannaarsimanissaanik ersarisssanissaq:
Inatsisitigut aalajangersarneqassaaq AI-tjenester Danmarkimi tuniniarneqaleraangata, taava tassunga ilanngullugu immikkoortinneqassasoq ilaatigut atorneqartut imarisat tamanut saqqummiunneqartutut isigineqassasut. Tamanna isumaqarpoq pisinnaatitaaffeqartunut isumaqatigiissuteqartoqarlunilu akiliuteqartoqartariaqartoq. Inatsisitigut sinaakkusikkamik ersarissarneqassasoq AI atorlugu neqeoorutit atorneqassatillugit taava isigineqassasut tamanut tusarnaarneqarsinnaanngorlugit akuersissuteqaqqaarsimaneq aallaavigalugu taamaaliorsinnaatitaalersimasutut. Taamaaliussagaannimi atuineq tamanna piginneqaartussatitaasut akuersiteqqaarsimannissaanik akilereersimanissarlu piumasaqaatitaqarmat.